EVKL taastatud!
Aasta 2009 aprillikuu 11. päeval taastati Tallinnas järjepidevuse alusel Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Taastamiskoosolek võttis vastu uue põhikirja ja valis selle alusel EVKLile juhatuse 5liikmelise vanematekogu näol. Viimane valis organisatsiooni taastamise algataja Jüri Liimi EVKLi vanemaks. Jüri Liim on Eesti Vabariigi taastamise ja kindlustamise eest tunnustatud Riigivapi V ja III klassi ordenitega.
Taastatud organisatsioon tugineb oma ajal A. Sirgi, K. Baumanni ja A. Treiali allkirjastatud EVKLi Põhikirjale, mille alusel EVKL kanti kohtu-siseministri 1921. aasta 23. juuli otsusega ühingute, seltside ja nende liitude registrisse.
Taastatud liit püüab kõrgel hoida meie seast tänaseks jäädavalt lahkunud eelkäijate, Vabadussõja veteranide võitluslippu ning ühtlasi taastada 1934. aastal ebaõiglaselt vaenamise alla sattunud EVKLi au ja väärikuse. Oma eesmärkideks seab taastatud EVKL Eesti omariikluse, territoriaalse terviklikkuse ja riigikaitse tugevdamise, nagu ka Eesti elanike heaolu, eesti rahva, kultuuri, keele ja tõekspidamiste kestmise läbi aegade.
Taastatud EVKL tegutseb kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu seadusandluse ja Põhja-Atlandi Kaitseorganisatsiooni (NATO) põhimõtetega, järgides samas kodaniku- ja inimõigusi.
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu tegevusprogramm
Jätkakem võitlust meie kodumaa tuleviku eest!
Meie kodumaal on rasked ajad. Rahvas ja riik on majanduslikes raskustes ja valitsus kõigub. Iga päev viib meid lähemale ajale, kui eestlased jäävad vähemusrahvuseks oma põlismaal.
See täbar olukord võib olla aga kõige soodsam aeg muudatuste algatamiseks, mis annaks meile võimaluse püsida iseseisva riigina, kus valitseb põlisrahvas, kus ei ole ruumi korruptsioonile ja sotsiaalsele ebaõiglusele ning kus rahvas taas hakkab oma valitud esindajaid usaldama ja austama.
Ühinegem Vabadussõja vaimus võitluseks rahvuspoliitilisel tandril vajalike muudatuste algatamiseks ja võidukale lõpule viimiseks! Seda nõuab meilt meie esivanemate püha mälestus ja selleks kohustavad meid järeltulevad põlved.
Vajalikud riigikorralduse muudatused:
Valimisseadust ja sellest tulenevalt ka põhiseadust on vaja muuta. Rahva enamus ei poolda ühtegi olemasolevat parteid. Ainult pisut üle poole valimisõiguslikest käib valimas ja hääl läheb tavaliselt sellisele kandidaadile, keda kõigist halbadest peetakse kõige vähem halvaks.
▪ Isikuvalimised — rahva soov. Lõviosa põlisrahvast soovib majoritaarset isikuvalimist, st Juhani poolt hääletanu ei taha, et tema hääl parteinimekirja kaudu kantaks Ivanile. Kõik praegused parlamendiparteid on kahjuks sellise muudatuse vastu, sest see lahjendaks tublisti parteide ja autokraatsete parteijuhtide võimu.
▪ Põhiseadus vajab muutmist. Esiteks saame vältida Kalevite kantsi mandumist kunagiste okupantide ja nende järglaste pärusmaaks, kui sätestame Eesti kodakondsuse nõude kohalikel valimistel.
Teiseks on vaja tühistada kõik Nõukogude-aegsed seadused, mis põhiseaduse rakendusseaduse §2 alusel ikka veel kehtivad. Praegu võimul olijad on valdavalt selle vastu, sest nii kaotavad nad võimaluse määrata neile sobivat presidenti, ja nn endised soovivad ikka veel, et nende okupatsiooniaegset tegevust saaks pidada legitiimseks.
Rahvas soovib valida presidenti ise, eriti nüüd, mil praegune president on suutnud muuta end ebapopulaarseks. Seni on valijamehed määranud presidendi oma korruptsiooni- ja okupatsioonihõngulise palge järgi. Kui rahvas saaks õiguse presidenti valida, kerkiksid esile hoopis teistsugused kandidaadid ning saaksime lõpuks ometi presidendi, keda rahvas austab ja kes suudab olla rahvast ühendavaks jõuks.
Utoopiline unistus või teostatav tegelikkus?
Vabadussõjalastel on kindel usk, et selliseid muudatusi on Eesti rahval võimalik läbi viia.
